Savitöötoas saavad huvilised teha endale just sellised nõud, nagu soovivad. Eeskujudeks ja inspiratsiooniks saab kasutada üleskirjutisi ja jooniseid arheoloogilistest leidudest. Kuivanud ja põletatud tööd saab kätte kahe nädala jooksul.
Kust see tuleb
V aastatuhat – II aastatuhande I pool eKr hakati Eesti aladel valmistama savinõusid. Vanimaks keraamikaks olid suured, teravneva põhjaga nõrgalt põletatud nõud, ning need olid iseloomulikud Narva kultuurile. Neoliitikumi keskel ilmus Eestisse nn tüüpiline kammkeraamikakultuur, mille savinõudel oli pajataoline kuju, tugevam põletus ning lohkudest ja kammtempli vajutistest moodustunud ornament. Hilisneoliitikumis tuli Eestisse lõuna poolt taas uusi asukaid, kellest arvatavasti osa rändas edasi Soome. Need olid venekirve- ehk nöörkeraamikakultuuri hõimud, kes pidasid koduloomi (kitse, lammast, siga, veist) ja tundsid algelist maaviljelust. Nende pärandiks on nöörijälgede või kuuseoksmustriga savinõud.