Punutud paelu ja vöid kasutatakse viikingiriiete kinnitamiseks ja kaunistusteks. Eesti rahvarõivaste juures on punutud paelu kasutatud sukapaeltena, juustesse sidumiseks, igapäevaelus ka muudeks vajalikeks kinnitusteks. Setomaal kasutatakse naise peakatte pähe kinnitamiseks punumistehnikas valmistatud “päävüüd”.
Punumise tehnikaid on väga palju, õpitoas valime paela hilisemat kasutust silmas pidades sobiva mustri ja lõngad.
Kõladega kudumist peetakse 5-6 tuhande aasta vanuseks tehnikaks, kõige varasemad kõladega kootud vööd on leitud Egiptusest. Kõlapaelad ja vööd olid Euroopas eriti levinud viikingiajal.
Eestist leitud kõladega kootud esemekatked pärinevad meil 12.–13. sajandist (MTÜ Hinokad), kõladega kudumise oskus püsis elus veel 20. sajandil. Ka tänapäeval kuulub näiteks Halliste rahvarõivaste juurde lapilise mustriga kõlavöö.