HEMA
Mis see on?
HEMA ehk Historical European Martial Arts ehk ajaoolised Euroopa võitluskunstid hõlmab võitluskunste maadlemisest sõjahaamrite kasutamiseni. Me tegeleme eeskätt mõõkadega 14.-18. sajanditest turvistamata võitluse kontekstis. Erinevaid koolkondi on aga teisigi, keskendudes näiteks maadlusele, piigivõitlusele või ka lõikeosavusele teravate relvadega.
Mis reeglitega võitleme?
Tahame taasluua võitlust vastase neutraliseerimiseni, mis võib toimuda nii läbi haavamise kui maadluse. Üritame lähtuda sellest, mis võtted toimiksid kaitsevarustuseta vastase vastu terava relvaga, lubades nt ka torkeid näkku ja lööke näppudesse. Üldiselt lõpetab raundi esimene tabamus ja punkti saab võitleja, kes jäi haavamata.
Tabamuse puhul on viisakas kontrollida selle tugevust ja määrav võib olla hoopis eelnenud hoovõtt või demonstratsioon, et soovi korral oleks võinud järgneda takistamatu löök. Treeningutes hindavad tabamusi võitlejad ise, andes näiteks lööjana märku kui löök sooritati lapiti või kui vastane sooritas tabamuse seda ise märkamata. Kohtuniku olemasolul peab tabamus olema talle veenev. Mõned relvakategooriad või konkreetse turniiri reeglid võivad ette näha erinõudeid tabamuste kvaliteedile ja piirkondadele.
Milliseid relvi kasutame?
HEMA treeningrelvad imiteerivad mõõtudelt ja massijaotuselt originaale, kuid kasutavad ümardatud otsi, laiendatud servi ja painduvust, et teha võitlus võimalikult ohutuks. Kättesaadavuse ja lihtsuse huvides kasutame tänaseni võitlustrennides sageli hoopis pehmikmõõku või puupulki.
Kõik järgnevalt esitatud numbrid on näitlikud, kuna ajalooliste relvade parameetrid kõiguvad suurtes piirides. Samuti püüavad moodsad treeningrelvad sarnaneda omaaegsetele kergematele näidetele.
Ajaloolise taustaga treening-pikkmõõk federschwert on 1,3m/1,4kg kahekäerelv. See arendati välja 15. sajandi saksa harrastusvehklejate seas ohutuma analoogina pikkmõõgale. Omal ajal oli sellega keelatud torgata.
Rapiir on Itaalia päritolu 1,1m/1,2kg ühekäerelv 16. sajandist ,mida iseloomustab soodumus torkepõhisele võitlusele ja sisseehitatud käekaitse.
Euroopa varane sirge teraga ühekäemõõk arming sword 0,9m/1,1kg oli üldjoontes käibel rauaajast 15. sajandini, kus sellest arenes rapiiri eelkäija. Pika ajaloo sisse mahub palju järk-järgulisi muutusi pideme kujus ja massijaotuses.
Praegusel ajal levinud relvatüüpidest puuduvad meil seni saablid, sideswordid ja varrega relvad. Nuiad jms massi- ja põrutusrelvad pole meie formaadiks sobilikud.
Millist kaitsevarustust kasutame?
Tegutseme bloßfechten formaadis, mis tähendab turvistamata võitlust. Kasutame vehklemismaske, plastikust kaitsmeid ja torkekindlaid pehmendatud jakke. Kaitsevarustus püüab olla funktsionaalselt võimalikult lähedane turvistamata olekule, ohverdades sellega küll ajaloolise väljanägemise, kuid vältides kompromisse kasutatavates tehnikates.
Harnischfechten formaat, millega me aga valdavalt ei tegele, taotleb tehnikaid, mis arvestavad mingi turvise olemasoluga. Sel juhul on suurem tähtsus maadlusel ja täpsetel torgetel turvistamata piirkondadesse.
Ajalooline taust
Lääne kultuuriruumis on relvastatud võitluskunstidest katkematult säilinud praktiliselt vaid sportvehklemise eri vormid, mis on arenenud eemale eesmärgist kedagi mõõgaga surmata. Olukorras, kus Euroopas olid külm- ja tulirelvad paralleelses kasutuses, on kurb tõdeda, et näiteks pikkmõõga või rusikakilbi kunstist on säilinud vaid sajandeid vanad kirjutised, mitte katkematu liin õpetajaid, mida esineb idamaades. Võitlusoskuse hindamine pole Eurooplastele aga võõras nähtus, kui nt 16. sajandi fechtschule’d olid piisavalt popid üritused, et piirkonniti oli ametlikult reguleeritud nii võitlusetikett kui publiku käitumine. Katkenud pärimuse tõttu tuleb need kunstid aga säilinud tekstide ja füüsilise katsetamise läbi taasluua, mis on see, mida meie formaat taotleb.
Üldinfo
Trennid toimuvad E ja K kell 18.00-20.30
Treener: Jan-Erik Aruvald
Riietus: torusall, spordisärk, vahetusjalanõud, pikad püksid, võimalusel kubemekaitse
Kontakt: trennid@muinaskeskus.ee
Esimesed 2 trenni tasuta
Vanusepiirang: 16+